Otse põhisisu juurde

Beggar on a beach of gold

Mõtlesin, et puhkan rahus täna pärast üliemotsionaalset päeva ja õhtupoolikut ja kirjutan kogetust mõned päevad hiljem, kui emotsioonid vaibunud ja mõtted settinud, aga siis jällegi...

Meie töö ümbruses liiguvad ringi sellised aborigeenide salgad, tihtipeale saadab (õigemini jälitab) neid politseieskort, kes mõned "silmapaistvamad" ja suuremad "avaliku korra rikkujad" puuri pistab. Meil on täitsa selline päevik olemas, kuhu registreerime igasugused pärismaalaste poolt klubi tülitamised. Ma olen seda muidugi paljudel kordadel täitmata jätnud, aga töökaaslased täidavad üldiselt hoolega. 

Hoolimata mitteavalikust keelust, mis töötajatele on antud, teenindan ma aborigeene ikka vahel...kui juhatajat ei ole. 
Nüüd ongi välja kujunenud nii, et kui juhataja on keskpäevast ära läinud ja käimas on parasjagu minu vahetus, tulevad nad kord vett küsima, kord suitsumasina jaoks raha vahetama, mõnikord pesevad nad ennast muruniisutaja all, siis tahavad jällegi WC-sse kakale. Küsivadki nii.
Ma ei pahanda, lasen neil oma asju ajada. 
Mõned austraallastest kliendid nimetavad neid loomadeks ja paluvad mul neid territooriumilt välja saata. Samas on hulga inimesi, kes suhtuvad pärismaalastesse sallivalt, põhjendades, et me kaks oleme lihtsalt väga erinevatest maailmadest. 

Olgu, mis ta olgu ja olgu arvamused nende kohta missugused tahes, aga ühte pean ütlema: aborigeenid on ühed väga musikaalsed ja kompleksivabad inimesed. Vahepeal, kui neil omad asjad ära aetud, pesus ja kakal käidud, tantsivad nad keset palavat päeva, lõõmava päikese käes oma tantsu. Kurat võtaks! Kuna olen ma kõigest nii vaba olnud, et saaksin nende kombel kõigi ees muretult tantsida? Eelkõige sisemiselt vaba?

Alguses arvasin, et näed, jälle purjus...aga siis tuli välja, et tantsija oli täiesti kaine. Olgu see Rihanna või Sting, Metallica või ABBA, rütmitajumisega neil probleeme pole. Ei vanal ega noorel. 
Vahel vaatad ja imestad, paned ennast tema naha sisse: kas ma suudaksin maailma kõige tavalisel päeval niimoodi elust rõõmu tunda, tantsides kõikide "tsiviliseeritute inimeste" nähes? Igasuguse piinlikkuse ja valehäbitundeta ja täiesti kainena?
Selleks, et niimoodi muusika järele nõksuda, selleks peaks ju liitreid ära jooma!

Ja kui täna üks nooremapoolne aborigeen teisel pool klubiaeda...rannas laulis ja tantsis "Beggar on a beach of gold" järgi, siis mul jooksid külmavärinad üle keha. Ma ei oska seda kuidagi seletada.


Kommentaarid

  1. see teeb kadedaks... kujutan ennast ka mõnikord täiesti üksi keset rahvasumma tantsimas ette. muusika peab olema. aga imelik on, et tegelikkuses ma ilmselt ei julgeks. laulda küll. vahel ma kõnnin ja laulan tööle või koju niimoodi, et kohale jõudes saan aru, et olen terve tee midagi helisenud... aga tantsimine on teine tase. kui saarde tuled, võiks ära proovida? :P

    VastaKustuta
  2. Mind teeb ka see kadedaks..kadedus pole tegelikult õige emotsioon. Pigem vaatan alt ülesse nende inimeste peale, kes suudavad nii vabad olla!

    Nad võnguvad mööda tänavaid ja randasid, nii kui kuskil muusikat kuulevad, olgu see popkräpp või rock või entomuusika- kõik ajab neid tantsima. Tihtipeale on nad täiesti kained.

    Mul läheb selle taseme saavutamiseks aega, aga üks päev kuulasin siin täiesti pöörast trummi ja didgeridood ühismuusikat ja see ajas juba mu varbaid liigutama..nii et teised nägid mu emotsioone: et mulle meeldib see muusika!Ja mul polnud üldse piinlik. Jee.Jee.Jee! Seda võib ju avalikus kohas tantsimise alla liigitada küll?

    Oh jeerum, olen ju ometigi üsna avatud inimene, aga ennast välja tantsida saan alles promilli all. No mida, peab teistmoodi ka saama?
    Mis muusikalisi üritusi teil seal Saaremaal augustikuus tulemas?

    VastaKustuta
  3. Kusjuures, eestlased on ju tantsija-rahvas tegelikult... meil ju laulupeod ja muidu simmanid, jaanituled - ikka tantsitakse ja ka ilma alkota :D Aga augustikuiste ürituste top on siin:

    6.-8. august Merepäevad
    13. august Kaali järvekontsert
    14. august Küünikontsert Muhus Aljaval
    28. august Muinastulede öö Kuressaares Raiekivi säärel

    See on info maakonna kultuurikalendist. Kindlasti, kui aeg kätte jõudma hakkab, tuleb asju juurde. Nt pidi augustis olema tasuta J. Tätte kontsert lossis. Nii et hoian Sind kursis!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr