Selline nägi välja Phu Quoci üks põhimaanteedest pärast väikest vihmasadu. Ütleme nii, et veel täitsa sõidetav ja teiste teelõikudega võrreldes täitsa heas seisukorras. Ühel hetkel leidsime end Andresega arutlemast teemal, kas tegemist on teega või kasutatakse seda puudest ja võsast vaba ala mingil muul otstarbel. Kaarte ei saanud ka üldse usaldada, sest kõik kolm näitasid hoopis erinevaid asju, erinevates kohtades ja väga suvaliste distantside järel. Vahepeal mõtlesime, et peaks Phu Quoci ise kaardistama hakkama, sest eelnevad kaardistajad olid saamatud.
"Ei, ei, ära sõida mööda seda, see on hoopis kuivanud oja säng."
"Kallis, ma arvan, et see on ikka see tee, mida me otsime."
"Paistab rohkem nagu mingi kuivenduskraav."
"Äh, ikka peaks tee olema, aga seda mööda ei sõide keegi eriti."
"Ma arvan, et talumehed ajavad siit loomi põllule."
"Mina arvan, et vihmaperioodil on siin hoopis jõgi või oja."
"Tee, mis tee, ainult väga halb tee, Eestis ei liigituks see tee tõenäoliselt isegi metsaraja alla."
"Koh Phangani teeseiklus jääb sellele igatahes vingelt alla."
Nii me sõitsimegi mööda tundmatuid ja käimata radasid. Väga vahva oli, mis sest, et tagumikud said raskelt kannatada ja vajasid järgnevate päevade jooksul taastusravi.
100 km selliseid teid annab ikka sõita. Selle ekspeditsiooni käigus sattusime saare kõige kaugematesse ja avastamata nurkadesse.
Mõned paigad, mida kaardil pole ja mida reisijuhid ei soovita, on imelised!
Ja ka ülitihedalt asustatud Kagu-Aasias võib leida selliseid paikasid, kus ei ole ühtegi hingelist. On ainult loodus. Värske õhk. Ja meie.
Teie lugusid lugedes kohe tunned vagabundi enda sees tärkamas :) Kirjutage ikka ja kogu aeg, et kontorirottidel ka põnevam oleks
VastaKustutaKatsume põnevate seiklustega jätkata (Filipiinide ja Uus-Meremaa, India reisijuhid sama hästi kui soetatud), et sinus vababundi elus hoida!
VastaKustutaMis vahendiga te selliseid teid mööda liikusite? Mitte ei kujuta ette :) Rööbastel kopaga paat?
VastaKustuta