Otse põhisisu juurde

Nha Trang: suured lained, ketis ahvid ja palju odavat alkoholi

Nha Trang on troopiline Lõuna-Hiina mere äärne linnake, kus elutseb oma Tallinna täis inimesi. Turismisektori kiire areng ja sellega kaasa voolav "lihtne raha" on kuurortlinna toonud külaelanikke ümbruskaudsetest provintsidest. Kõik kohalikud on suurettevõtjad: kes lehvitab palmioksa  rannas lebava valgenaha heaks, kes mudib väsinud reisiselli lihaseid, kes pakub muidu intiimteenuseid ja kes raseerib pikaks kasvanud karvu naispäkkerite jäsemetelt.


Nha Trangile ennustatakse lähiaastatel Pattaya-saatust. Nha Trangist on juba saanud jõukate venelaste lemmikum sihtkoht Vietnamis. Odav alkohol ja kirev ööelu, palju lahkeid slaavituriste, venekeelsed menüüd, poed, teenindus. "U nas jest russkoe menu" ilutseb kõikide restoranide ustel.  Kuigi võrreldes Pattayaga on Nha Trang aga ikka veel väga tagasihoidlik.
Vietnamlased keelduvad järjekordselt tunnistamast Nõukogude Liidu lagunemist ning ikka ja jälle "registreerivad" meid kui venelasi. Isegi riigi üks suurematest turismifirmadest kirjutab meie piletitele pärast passidega tutvumist lahtrisse "rahvus" venelased.
Rahvus on üldse üks ebamäärane ja väänatav termin.


Nha Trangis pidi olema üks Vietnami kõige kirjum veealune maailm, aga asjatundjad on öelnud, et tegelikkuses on praeguseks sellest alles jäänud vaid haledad varemed. Põhjuseks peetakse ülekalastamist ning muud piiramatut keskkonnakahjulikku tegevust. Suursugune viietärniresort Vinpearl pidi päris suure panuse andma kohalikku fauna-floora hävitamisse. Aga iga kasv ning progress nõuab oma ohvreid.

Vahel on lihtsalt kurb selle pärast, mida enda ümber näed. Kahju, et keskmise vietnamlase jaoks tähistab arengut ja progressi see, et kaminapildijanusel turistil on võimalus mõnesaja dongi eest ketis oleva sabata ahvipoisiga pilti teha või et turist saab Vietnami väiksemaski asulas saunas käies karaoket laulda..või väga suur edasiminek on see,kui loodusliku karstikoopa põrand on ära plaadistatud ning koopasse on muusika mängima pandud. 
See on umbes sama, kui me näiteks betoneeriks ära Panga panga kalda või teeks looduspargi sohu laudtee asemel asfalttee?
Seda küll heade kavatsustega, et turistil oleks turvalisem ja mõnusam...aga miks-miks?

Nende samade vahenditega saaks korraliku sildimajanduse püsti panna. Noh, et ei peaks ühte mäge, allikat või koske päev otsa taga otsima või need vahendid võiks hoopis panna infrastruktuuri arendamisse, sest teed, isegi põhimaanteed, on väga jubedas seisukorras.


Kommentaarid

  1. Miks need paadid kõik sinist värvi on?

    VastaKustuta
  2. Ma arvan, et sellel võib küll mõni loogiline põhjendus olla, aga mina seda kahjuks ei tea!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...