Alles üleeile taotlesime Filipiinide Eesti aukonsuli juures Manilas abiellumise takistuste puudumise tõendi.
Uskumatult kiiresti lahenesid Filipiinide-Eesti vahelised paberite vahetamised. Inimesed, kes on mõlgutanud mõtteid välismaal abielluda, me julgustame teid seda tegema, eriti kui olete Eesti Vabariigi kodanikud!
Asjaajamised on diskreetsed ja kiired, väga stressivähesed. Lähete mõlemad passidega, täidate lihtsad eestikeelsed avaldused, mille aukonsul välisministeeriumile digitaalselt saadab. Kui asjaga väga kiire, saab avaldusele "urgent" lisada ja asju menetletakse veel kiiremini. Meie saime oma inglisekeelse tõendi järgmise päeva keskpäevaks. Üldiselt pidi kogu protsess maksimaalselt ööpäeva võtma. Selle tõendi oleksime saanud ka Eestist tellida, aga sellisel juhul oleksime pidanud seda Filipiinidel notariaalselt kinnitama. Kui kohe Filipiinidel tunnustatud ametkonnalt selle saad, on üks bürokraatialüli vähem.
Eile käisime Puerto Princesa kohalikus Civil Registraris, kus andsime sisse abiellumise loa taotluse, mis väljastatakse meile 10 tööpäeva jooksul.
Peaks ütlema, et filipiinlastega on äärmiselt lihtsalt asju ajada, juba vist ka selle pärast, et nad üldjuhul kõik räägivad inglise keelt. Ei ole sellist momenti veel olnud, et kuna varem pole kaks välismaalast Palawanil abiellunud, siis seda polekski üldse võimalik teha.
Asjadele lähenetakse väga loominguliselt.
Töötingimused, milles Puerto Princesa ametnikud töötavad on muidugi kirjeldamatud. 20ruutmeetrilises akendeta ja konditsioneerita ruumis on tihedalt üksteise kõrval umbes 20 lauda. Istuvad sealsed ametnikud plastmassist välitoolidel ja klõbistavad dokumente hiigelsuurtel trükimasinatel, nende selja taha on kuhjatud tuhanded surma-ja sünniaktid. Ei mingit arhiveerimissüsteemi. Robustselt lademetes.
"Religioon, Mr Saar?"
"Ateist. Ei ole religioosne."
Tädi kortsutab kulmu ja ei suuda aru saada, kuidas saab keegi religioonita olla!
Ema ja isa andmed, sünnikoht ja religioon on olulisemad, kui tegelikud passiandmed (meie passe muideks trükimasinal klõbistamisest lihaseliseks treenitud sõrmedega eakas proua ei vaadanudki), vaid vaatles hoolikalt sünnitunnistust ja aukonsulilt saadud tõendit.
Kulud:
839 peesot tõendi eest
150 peesot abiellumise loa avalduse eest kohalikus omavalitsuses, kus abielluda soovitakse
50 peesot abiellumise loa kättesaamisel
Ahjaa! Enne kui sa saad oma loa kätte pead minema pereplaneerimise seminarile! Meie pidime täna ka sellel osalema, aga tänu Andrese otsekohesusele ja jutukusele suutis ta kõik pereplaneerimise ametnikud šokolaadide ja kommidega ära meelitada, unustades samal ajal mõned sajad peesod laua peale.
"Kas te tahaksite selle eest, et me ei peaks sellele seminarile minema midagi kingituseks?"
"Me ei tohi raha ja kingitusi vastu võtta," naeratab ülisõbralik pereplaneerimise seminari läbiviija.
"Kas te kavatsete jääda pärast pulmasid Filipiinidele ja siin lapsi saama hakata?"
Vaatasime teineteisele otsa ja lubasime ametnikele, et ei hakka niigi jõudsalt kasvavale Filipiinide populatsioonile omapoolset panust andma. Paljuneme mujal maailmas, mõistlikuse piirides ja maksimaalselt kolmekordselt. Teame kõikidest ennetamisvahenditest ja oleme piisavalt vanad, et lapsi saada (saime voldikud, kus öeldakse, et alla 20 on riskantne lapsi saada, üle nelja lapse on ka juba natuke liig).
Pärast vestlust selgus, et oleme teadlikud pereplaneerijad ja Puerto Princesa ametnikud väljastasid meile pereplaneerimise seminari sertifikaadi.
Oleme nüüd tunnustatud pereplaneerijad :)
Uskumatult kiiresti lahenesid Filipiinide-Eesti vahelised paberite vahetamised. Inimesed, kes on mõlgutanud mõtteid välismaal abielluda, me julgustame teid seda tegema, eriti kui olete Eesti Vabariigi kodanikud!
Asjaajamised on diskreetsed ja kiired, väga stressivähesed. Lähete mõlemad passidega, täidate lihtsad eestikeelsed avaldused, mille aukonsul välisministeeriumile digitaalselt saadab. Kui asjaga väga kiire, saab avaldusele "urgent" lisada ja asju menetletakse veel kiiremini. Meie saime oma inglisekeelse tõendi järgmise päeva keskpäevaks. Üldiselt pidi kogu protsess maksimaalselt ööpäeva võtma. Selle tõendi oleksime saanud ka Eestist tellida, aga sellisel juhul oleksime pidanud seda Filipiinidel notariaalselt kinnitama. Kui kohe Filipiinidel tunnustatud ametkonnalt selle saad, on üks bürokraatialüli vähem.
Eile käisime Puerto Princesa kohalikus Civil Registraris, kus andsime sisse abiellumise loa taotluse, mis väljastatakse meile 10 tööpäeva jooksul.
Peaks ütlema, et filipiinlastega on äärmiselt lihtsalt asju ajada, juba vist ka selle pärast, et nad üldjuhul kõik räägivad inglise keelt. Ei ole sellist momenti veel olnud, et kuna varem pole kaks välismaalast Palawanil abiellunud, siis seda polekski üldse võimalik teha.
Asjadele lähenetakse väga loominguliselt.
Töötingimused, milles Puerto Princesa ametnikud töötavad on muidugi kirjeldamatud. 20ruutmeetrilises akendeta ja konditsioneerita ruumis on tihedalt üksteise kõrval umbes 20 lauda. Istuvad sealsed ametnikud plastmassist välitoolidel ja klõbistavad dokumente hiigelsuurtel trükimasinatel, nende selja taha on kuhjatud tuhanded surma-ja sünniaktid. Ei mingit arhiveerimissüsteemi. Robustselt lademetes.
"Religioon, Mr Saar?"
"Ateist. Ei ole religioosne."
Tädi kortsutab kulmu ja ei suuda aru saada, kuidas saab keegi religioonita olla!
Ema ja isa andmed, sünnikoht ja religioon on olulisemad, kui tegelikud passiandmed (meie passe muideks trükimasinal klõbistamisest lihaseliseks treenitud sõrmedega eakas proua ei vaadanudki), vaid vaatles hoolikalt sünnitunnistust ja aukonsulilt saadud tõendit.
Kulud:
839 peesot tõendi eest
150 peesot abiellumise loa avalduse eest kohalikus omavalitsuses, kus abielluda soovitakse
50 peesot abiellumise loa kättesaamisel
Ahjaa! Enne kui sa saad oma loa kätte pead minema pereplaneerimise seminarile! Meie pidime täna ka sellel osalema, aga tänu Andrese otsekohesusele ja jutukusele suutis ta kõik pereplaneerimise ametnikud šokolaadide ja kommidega ära meelitada, unustades samal ajal mõned sajad peesod laua peale.
"Kas te tahaksite selle eest, et me ei peaks sellele seminarile minema midagi kingituseks?"
"Me ei tohi raha ja kingitusi vastu võtta," naeratab ülisõbralik pereplaneerimise seminari läbiviija.
"Kas te kavatsete jääda pärast pulmasid Filipiinidele ja siin lapsi saama hakata?"
Vaatasime teineteisele otsa ja lubasime ametnikele, et ei hakka niigi jõudsalt kasvavale Filipiinide populatsioonile omapoolset panust andma. Paljuneme mujal maailmas, mõistlikuse piirides ja maksimaalselt kolmekordselt. Teame kõikidest ennetamisvahenditest ja oleme piisavalt vanad, et lapsi saada (saime voldikud, kus öeldakse, et alla 20 on riskantne lapsi saada, üle nelja lapse on ka juba natuke liig).
Pärast vestlust selgus, et oleme teadlikud pereplaneerijad ja Puerto Princesa ametnikud väljastasid meile pereplaneerimise seminari sertifikaadi.
Oleme nüüd tunnustatud pereplaneerijad :)
Kommentaarid
Postita kommentaar