Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!? Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...
Kui te arvate, et see oli pulmakink, siis siin te küll sügavalt eksite, sõbrad!
VastaKustutaKaarel ja Marilyn
No nimetagem teda siis jõulukingituseks :D
VastaKustutaMe oleme hullult tänulikud!!!!!!!!
Muideks, kas teil Eestis ka numbrid on? Andres siin ikka igatseb jutuajamisi Kaarliga :)
Tahaks teie Eesti muljeid küll kuulda.
Jah, meil on eesti numbrid täitsa olemas, Kaarel +372 53417730, Marilyn + 372 55672397. Aga äkki saaks skaibis kokku? Kaarli skype on - kriipsukaarel, Marilynil vist marilyn.jeeser. Mis ajad teile sobivad, õhtud pigem vist onju (sis kui meil on hommik).
VastaKustuta