Otse põhisisu juurde

Avon Valley











Aaa!!! 

Oleme juba kolm nädalat kodus olnud ja pole kuskil (loe: võõras ja varem mitte nähtud kohas) käinud. Mõtlesime küll, et taastume lendudest, kohaneme eluoluga, saame terveks ja alles siis hakkame ümbruskanti avastama. Aga rahutute jalgade sündroom ei anna asu.
Pealegi, Lääne-Austraalia on nii suur, et ainuüksi siin annab käia, uurida, vaadata. 
Ja selle peale kulub terve inimelu. 

Midagi suurt, kauget ja mitmepäevast ei tahtnud planeerida, sest minul on ainult üks töövaba päev (pühapäev). 

Otsustasime, et sõidame Perthist 100 km kaugusel asuvasse Avon Valleysse, mis asub Lääne-Austraalia "wheatbelti" regioonis. Teadmiseks: Austraalia on maailma TOP 10 suurema nisutootja seas. 

Kas te oskate öelda või arvata, mis aastaeg meil parasjagu on? Eks siinse kliima puhul on aastaaegu nagu nii teineteisest raske eristada. Kirjeldus: teravili tõuseb-rohetab, mandariinid, apelsinid ja sidrunid on küpsed, märtsikellukesed õitsevad, kirsid-ploomid õitsevad, raps õitseb, põllulilled õitsevad, rohi on kõige rohelisem üldse, Euroopa päritolu puud on raagus, teised rohelised. Päris veider aastaeg, ausalt?!


Järgmistel nädalavahetustel üritame rohkelt aega vabas õhus veeta, sest praegu on kõik nii värviline ja elav, teeme erinevaid põllu-ja aasalillede tuure, matkasid ja käike ning vahendame teieni siinseid talve-kevade värve :) 

Kommentaarid

  1. oi-oi, kui ILUS!!!! Meie mäepapa kibeleb juba iidamast -aadamast Aussi maale...ja nüüd on ta oma pisikuga ka mind nakatanud. Mine tea, vöib-olla saame kunagi päris oma silmadega seda ilu nautida.
    Palun VEEL ja VEEL pilte :-)

    VastaKustuta
  2. Tobe vastus, aga: Like-Like-Like :) Imeilus on seal (tänaseks peab ilmselt OLI kirjutama).

    VastaKustuta
  3. Meil on tõesti üleminekul talvest kevadesse väga roheline ning värske, kuid kahjuks mitte kuigi kauaks. Meid Lääne-Austraalias on kliimaga õnnistatud, aasta läbi päikesepaisteline ning võrdlemisi soe ilm :)
    Külalistele näitame ka ennenägematuid salajasi lemmikkohti!

    Tere tulemast meile külla! :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...