Jõulupuhkus

See video on ainuke jäädvustus Andrese firma eilsest jõulupeost. Tehtud hetkel, kui me väga imeliku ja modernse väljanägemisega laevaga Perthi kesklinnast jõe peale sõitma läksime: 

Peolaev Swani jõe peal

Minu firma reedesest BBQ-st ei õnnestunud sedagi teha või nagu öeldakse: kui üritus on huvitav ja lõbus, siis piltide ja videote tegemiseks aega ei jää. Üleüldse, ma ei tea, kas seda võiks kirjutamata viisakusreegli alla panna, aga inimesed, kes väljas, peol, külas olles oma telefonis pidevalt sorivad ja asju üles laevad, samal ajal teisi inimesi eirates ja reaalset suhtlemisaega virtuaalse peale raisates, sakivad täiega!!! 

Mäletan, kui paar aastat tagasi läksin ühele tuttavale külla, polnud tükk aega näinud ja rääkinud, suhelda saanud. Asi osutus väga piinlikuks, sest tüdruk istus diivanil arvuti süles ja samal ajal, kui ma talle oma tegemistest jutustasin ja teed jõin, suutis see inimene veel umbes kolme inimesega virtuaalses reaalsuses rääkida. Einoh mulle sobib. Üks inimene vähem, kelle peale oma eluaega raisata. Üldiselt juhtub selliseid asju harva. Suurem osa inimestest eelistab hetke, seltskonda ja üritust nautida. 

Minu kauaoodatud jõulupuhkus on kätte jõudnud! Viimane nädal oli nii stressirohke ja pingeline, draamarohke! Kõigest sellest suurest rahvamassist, kes Perthis elab, on väga väike protsent organiseeritud ja plaanipäraseid inimesi. Liialdamata võiks öelda, et 99% inimestest on "viimase hetke inimesed". Kui normaalsed inimesed lõpetavad oma vannitubade, köökide ja WC-de renoveerimistöödega kuskil novembris, siis need viimase hetke inimesed jooksevad nädal aega enne jõulupuhkust paaniliselt kontorisse ja nõuavad, et maailm hakkaks nende pärast teisipidi pöörlema. Inimesed on närvilised, stressis - kõik see avaldub märgatavalt ka liikluses. 

Tahtsime eile kartulisalati materjali Midlandi kaubanduskeskusest osta, aga ei suutnud pärast pooletunnist tiirutamist ÜHTEGI parkimiskohta leida. Sõitsime rõõmsalt koju ja otsustasime komponendid kodu juures olevast pisipoest osta. Hullumaja! 

Meie väike sõber kasvab iga päevaga suuremaks, kuigi endiselt, tema keha ümber olev nahk on talle vähemalt viis numbrit suurem. Esmaspäeval käisime Zaciga esimest vaktsiini tegemas, ussirohtu saamas ja üleüldist kontrolli tegemas. 28.jaanuaril saab kutsikas teise süsti ning pärast seda võib ta avalikesse kohtadesse minna ja teiste koertega sotsialiseeruda. Peangi parima ja lähima kutsikakooli välja valima ja ta sinna kirja panema :) 

Täna hommikul põrandat mopiga pestes rabas Zac tugevalt oma piimahammastega märjast mopist kinni ning ei lasknud sellest lahti kuni töö tehtud. Põhimõtteliselt oli mul tavalise mopi  küljes veel ka "elav mopp". Vähemalt oli tüübil nii lõbus, et pärast aktsiooni lonkis ta oma pessa tunni aja pikkusele lõunauinakule. 

Rocki sõpradele väike meeldiv muusikasoovitus Austraalia bändilt Grinspoon: