Kella ja kolme vahel öösel kõndis meie maja eest mööda üks purjus aborigeen, kes vandus, sõimas, lärmas. Päris valjul häälel. Ajas terve ümbruskonna üles. Täiesti tavaline juhtum Austraalias: kui keegi meie kandis öösel lärmab, midagi lõhub, vandaalitseb ja teistega tüli norib, siis selleks on tihtipeale pärismaalased või valge-pärismaalase järeltulijad. Meie kandis elab üks aborigeenipere, noored vanemad oma viie lapsega. Nendest täiesti piisab, et siinset rahulikku kanti terroriseerida. Naine karjus, et teie valged v#tud võiksite kõik laevadega tagasi Inglismaale sõuda. Kuradi kahvanäod, punapead, vargad ja vägistajad. Võtsite maa ära, suretate meid välja. Kuna ta kõndis üsna rahulikul sammul, kuulsime tema kõnet oma magamistoa aknast üsna detailselt. Mina muidugi ei saanud pärast seda kuidagi magama jääda, vähkresin voodis küljelt küljele ja mõtlesin selle peale.
Mõnedel vabadel esmaspäevadel, kui olen 700 meetri kaugusel asuvasse kodupoodi läinud, olen näinud, kuidas ema oma viie lapsega teiste inimeste lukustamata postkaste läbi otsivad. Või kui keegi öösel räige kimaga su majast mööda tuhiseb, oskad kohe teada, et selles majas käis jälle hull pidu ja nende pruunisilmsete paljajalgsete laste vanemad on jälle purjuspeaga rooli istunud.
Ma ei taha üldistada ja inimestes, kes pole ise kunagi aborigeene kohanud mingeid eelarvamusi tekitada, kindlasti on palju eeskujulike aborigeene, kes elavad oma tavade ja traditsioonide kohaselt, üsna suletud kommuunides suurtest linnadest eemal, keda meie pole kunagi kohanud ja kui ise neile külla ei tiku, siis tõenäoliselt kellega kunagi kokku ei puutugi.
Andrese töökaaslane Darwini pärlifarmide päevilt, kes oli albiino aborigeen, rääkis meile, et lällavad ja märatsevad aborigeenid on oma kommuunidest välja visatud, eluheidikud, häbiks teistele aborigeenidele. Kui keskmise läänekultuuri inimese identiteet toetub sellistele tunnustele nagu rass, vanus, sotsiaalne positsioon, sugu, rahvus ja religioon, siis aborigeeni identiteet toetub ühele ainsale tunnusele idea of place.
Aga! See ei olnud väga kaua aega tagasi, kui Austraalia riiklikul tasemel aborigeenide represseerimise ja Stolen Generationi eest pärismaalastelt vabandust palus. Imelik mõelda, et seda tehti ALLES 2008.aastal. Teemast huvitujatele soovitame vaadata sellist filmi nagu Rabbit-proof Fence:
Tahaks küll teksti mingi suure järeldusega lõpetada, aga siiani pole suutnud ühtegi aborigeenide temaatikat ja nende probleeme käsitlevat paikapanevat järeldust endale kokku analüüsida.
Tuleb vist jääda neutraalseks.
Mõnedel vabadel esmaspäevadel, kui olen 700 meetri kaugusel asuvasse kodupoodi läinud, olen näinud, kuidas ema oma viie lapsega teiste inimeste lukustamata postkaste läbi otsivad. Või kui keegi öösel räige kimaga su majast mööda tuhiseb, oskad kohe teada, et selles majas käis jälle hull pidu ja nende pruunisilmsete paljajalgsete laste vanemad on jälle purjuspeaga rooli istunud.
Ma ei taha üldistada ja inimestes, kes pole ise kunagi aborigeene kohanud mingeid eelarvamusi tekitada, kindlasti on palju eeskujulike aborigeene, kes elavad oma tavade ja traditsioonide kohaselt, üsna suletud kommuunides suurtest linnadest eemal, keda meie pole kunagi kohanud ja kui ise neile külla ei tiku, siis tõenäoliselt kellega kunagi kokku ei puutugi.
Andrese töökaaslane Darwini pärlifarmide päevilt, kes oli albiino aborigeen, rääkis meile, et lällavad ja märatsevad aborigeenid on oma kommuunidest välja visatud, eluheidikud, häbiks teistele aborigeenidele. Kui keskmise läänekultuuri inimese identiteet toetub sellistele tunnustele nagu rass, vanus, sotsiaalne positsioon, sugu, rahvus ja religioon, siis aborigeeni identiteet toetub ühele ainsale tunnusele idea of place.
Ngurra ehk sense of place sisaldab endas nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi mõõtmeid. Kui aborigeenide kultuuri olemusse sügavamalt süveneda, võib kõikides selle elementides leida seoseid mingi konkreetse koha ja identiteedi vahel. Asukohale iseloomulike puude, kivide, koskede, pinnavormide juurde kuuluvad Dreamtime (Dreamtime is a sacred era in which ancestral totemic spirit beings created the world). Et kui sinu eellased olid tuhandete aastate kaupa ennast identifitseerinud teatud koha kaudu ja kui valged inimesed aborigeenidelt maa ära võtsid ning kohalikud elanikud kaugemale sisemaale kihutasid, üsna loogiline, et sellises olukorras võid sa ennast eksinuna tunda."Land is a central part of the connection to country and to our identity as people. Many of our significant sites, landscapes, customs and stories focus on connection to land. Land is therefore very important to our culture, history and future."
Aga! See ei olnud väga kaua aega tagasi, kui Austraalia riiklikul tasemel aborigeenide represseerimise ja Stolen Generationi eest pärismaalastelt vabandust palus. Imelik mõelda, et seda tehti ALLES 2008.aastal. Teemast huvitujatele soovitame vaadata sellist filmi nagu Rabbit-proof Fence:
Tahaks küll teksti mingi suure järeldusega lõpetada, aga siiani pole suutnud ühtegi aborigeenide temaatikat ja nende probleeme käsitlevat paikapanevat järeldust endale kokku analüüsida.
Tuleb vist jääda neutraalseks.
Kommentaarid
Postita kommentaar