Otse põhisisu juurde

Viimaseid pilte

Täiuslik koduperenaine on täiega raske olla. Satud paratamatult meeleheitele. 
Stseen meie argielust. Pärast lapsega majandamist, köögi koristamist, põranda pesemist, üleeilsete ja eilsete nõude ärapesemist, homse lõunasöögi valmistamist, koera kammimist, pesu voltimist, aia kastmist, koera ja lapsega jalutamist ja õhtusöögi söömist on meil hetk teineteise jaoks. 

Andres: Tule siia, ma kallistan sind!

Mina jalutan kahe käe vahele, toetume puhtaks küüritud kraanikausile. Tõstan pea kergendusohkega lakke/et nii palju asju sai tehtud/ ja näen mustmiljonit imepisikest mutukat, kes on meie lae ja seinad enda olemisega kokku teinud (raisad tulevad väljast läbi võrgu valguse peale). Tahan lapi ja harja kätte võtta... seni kuni laps magab. 

Andres: Kurat, kas sa saad vahepeal vabaks ja lõdvaks lasta ning selle segaduse peale mitte mõelda! Ma tahan sind kallistada ja öelda, kui hea naine sa oled. 

Räägin talle sellest, kuidas ebatäiuslik kodune keskkond ja segadus tekitab stressi ja kuidas ma ei taha kööki tulla, sest kõikjalt vaatab kaos vastu. 

Andrese esimese isadepäeva eel tahan kirjutada kõigest isadusega seotust, aga paraku jääb liitlausete jaoks hetkel aega väheks. Pean lihtlausetega piirduma. Mu mees ja ühtlasi Danieli isa on üks vingemaid mehi, keda siin ilmas üldse nähtud. Ma tean, et naised kipuvad meeste rolli tähtsust alahindama ja nende panust lapse saamisel/lapsega toime tulemisel unustama. Päriselt-päriselt, minu "maandumine" ja kohanemine on just tema toetusele, abile, ajale ja pühendumisele nii sujuv ja stressivähene olnud.  

Seni kuni mõtteid kogun, vaadake parem pilte. Käime Swani jõe ääres tihti jalutamas: 



2in1: mängib koeraga ja lükkab käru. 





Kommentaarid

  1. Koer, aed, koristamine on omad vabad valikud. Kui on stress, siis ela aia, koera ja põrandapesuta.
    "Homse lõunasöögi valmistamine" on aga... mis?
    Kui mees oleks pooled nõud ise ära pannud, oleks ta pikemalt kallistada saanud.

    Muidu - tore, et keegi oma kaasat kiidab :)

    VastaKustuta
  2. Hehe, ma ei tea, kas see on alamagatus ja väsimus, aga poolest kommentaarist ei saanud aru. Teadmiseks, et viimasel ajal ei pese ja ei pane mees vaid pooled, vaid koguni kõik nõud :) Koer ja aed on sellised valikud, mida ei saa kahjuks tagasi anda või välja laenutada, kui kiiremad ajad elus. Peab kuidagi kõigega toime tulema.

    VastaKustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma pole keskkoolist saati 5+ saanud! Aitäh.
      Me pesitseme hoopis teisel pool Swani kallast. Bassendeani kant, täpsemalt Eden Hill.

      Kustuta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hehe, see lause kõlas nagu Eden Hill asuks kuskil teisel pool maakera. Me üritame teiste eesti keelt valdavate inimestega samuti keelt praktiseerida, seda kas enda, nende või neutraalsel pinnal. Kui teinekord jälle suuremaks praktiseerimiseks läheb, võid ju meiega ühineda ;)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...