Mitte, et viimastel päevadel oleks õnne vähe olnud! Ei, seda kindlasti mitte, vaid asi on selles, kui mõni õnnehetk mind tabab, siis ei ole ei kaamerat ega telefoni haardeulatuses. Ma lihtsalt ei oska toitu, huvitavat inimest, kvaliteetaega, koera trikke või perega veedetud aega kuidagi pildile jäädvustada. Või kui isegi oskan, kas ilmtingimata on vaja?
Päev # 5 veetsime perekondlikku uinakut tehes ja mina käisin tunniajasel massaažisessioonil, sellesse päeva mahtusid ka kaks huvitavat ja uut inimest, kellest üks väga jutukas ja humoorikas kaasmaalane; teine aga minu naismassöör, kes vahetas stressirohke õhuvägede piloodi töö inimeste masseerimise vastu! #100happydays #day6 Austraalia Päeva jalutuskäik jõe ääres + aeglaselt (8 tundi) madalatel temperatuuridel "keedatud" veiseliha. Tõdesin taaskord, et õnneks on tõesti vähe vaja - kõigest ohtralt õlut ja viina! Nali, nali. Lemmikute meeste ja neljajalgsete seltskonda ja natuke nalja. Noh, head sööki ja ilutulestikku taustaks.
#100happydays #day7 poolikute asjade lõpetamise päev. Lõpuks said lapsed jalad ja käed raami! #100happydays # day8 tõime PEAAEGU trenažööri tuppa, et palavatel päevadel ikkagi trenni saaks teha ja ma jõudsin juba sellest liigselt erutuda ning ette kujutada, kuidas minu rasedusega kogutud vaalarasv robinal tundidega alla minema hakkab (otsustasime viimasel hetkel, et see masin võtab liiga palju ruumi ja teeme seda nädalavahetusel, sest neljapäeval peab meie elutuppa 8 emmet väikeste lastega ära mahtuma). #100happydays # day 9 leiutasin kodus olemasolevatest vahenditest juustukoogi. Segasin kõik kokku: sügavkülmas olnud maasika toormoos, želatiin, toorjuustu ja vanillisuhkur, veidi tavalist suhkrut ja muna, suvalised kodus olnud küpsised põhjaks ja tulemus oli pääääris hea. Kuna koguseid ei tea ja valmistamisprotsessi ei mäleta, oli tegemist kordumatu kunstielemendiga. #100happydays #day9 korraldasime Danieliga ümbruskonna beebidele vastuvõtu (kahjuks umbed pooled jäid sel korral tulemata):
Kommentaarid
Postita kommentaar