Otse põhisisu juurde

Päev ookeani ääres

Kuna me Andresega pole suuremad ookeanisõbrad, siis satume selle äärde väga harva. Meie kodu juurest on lähima rannani umbes 26 kilomeetrit ja koera ning lapsega ringi sõites, on see maksimaalne distants, mida laps ja koer autos jaksavad olla. Koer annab muidugi mingi hetk (oma reisipuuris olles) alla ja lõpetab niuksumise, lapse jorin aga eskaleerub iga sõidetud kilomeetriga. 

Perthi rannad on isegi tuulevaiksel päeval päris tuulised, ideaalsed veespordiks, kuid tüütuvõitu niisama olemiseks. Eelistame tuulevaikseid ja liivaväheseid kohti, et saaks piknikuteki maha panna ja tundideviisi jutustada, seega meeldib rohkem jõgede, järvede ja koskede ääres aega veeta. Suurel Reedel mõtlesime, et viime koera lainetesse hullama - oma väikesest suurusest hoolimata julgeb meie terjer mitmemeetritesse laintesse hüpata. 

Perthis on umbes 10 suuremat koertele mõeldud randa. Sel korral käisime South City Dog Beachis ja ei tea, kas kõik inimesed olid oma neljajalgsetega maale ja linnast välja sõitnud, aga olukord South City koerte rannas oli väga vaikne. Kui välja arvata kaks labradori, kes üritasid mitmel korral meie koera pall ära varastada. Piltidelt ei saa aru, et lained oleksid suured olnud, mis sest, et reaalselt nad olid ikka väga kõrged! Panime kotid meetreid eemale ja mingi hetk oleksime sellest kõigest ilma jäänud. Suurem laine tahtis kõik meie asjad endaga kaasa viia. Siin on väike illustratiivne ülevaade meie Suurest Reedest: 













Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...