Otse põhisisu juurde

Soomlastest ja Soomest eestlase pilgu läbi

Kes on soomlased ja millega neid süüakse? Kas kõik soomlased on laevadel parmutavad depressiivsed ja õnnetud põhjamaalased, kes mugivad hea meelega põhjapõdra-pooleks-käristust, loputavad selle Viru Valgega alla ja söövad magustoiduks lagritsat peale? 

Mul on vahel nii kahju, et paljud eestlased ei lase soomlasi endale ligi. Mul on palju tuttavaid, kes on suure osa oma elust Soomes elanud ja töötanud, kuid kohalikust kultuurist, kommetest, kirjandusest ja kõigest muust Soome riigi juurde kuuluvast teatakse minimaalselt. Ja kõigest sellest käiakse suure kaarega mööda. Samal ajal, kui iga suvalisem ja asjasse sugugi mitte puutuv soomlane teab Eesti kohta nii mõndagi: suuruselt teine linn, kus on Pirita, Georg Ots, maitsvamad tooted, laulupidu, ajalugu ja kirjandus. Uskumatu, kui palju soomlased tegelikult Eesti kohta teavad! Seda muidugi loogilisel põhjusel, et Eesti on olnud pikalt soomlaste külastatavaimaks sihtkohaks. Ja euro tulekuni oli Eesti ka ropult odav. 

Mina siin Soomes vaatan ja mõtlen, et kuna jõuab keskmine eestlane sellisele elujärjele nagu soomlased, kui pensionieas reisitakse mööda ilma ringi, veinitatakse, korraldatakse heas tervislikus seisundis olevate sõpradega suvistel karjamaadel vabas õhus sportlikke võistlusi ja nauditakse elu kõikvõimalikel muudel viisidel? Ma loodan siiralt, et see juhtub ja toimub hiljemalt minu eakaaslaste ja sõpradega ning inimesed pole end selle aja peale vigaseks või/ja surnuks töötanud. 

Soomes olemine ja viibimine on laiendanud minu silmaringi olulisel määral  - nii huvitav on iga päev midagi uut selle lähedase-kauge riigi kohta teada saada ja häbiga pean tõdema, kui vähe ma tegelikult Soome kohta teadsin!

Soome on kõva sotsiaalsüsteemiga heaoluriik ja seetõttu on põnev seda Austraaliaga paralleelseks sirgu tõmmata. Kus on parem elu? Milles ollakse sarnased ja milles erinevad? 
Suurimaks erinevuseks nende kahe riigi vahel võiks välja tuua inimesed ja nende mentaliteedi, ellusuhtumised ja hoiakud. Kui austraallased on maksimaalsed tarbijad ja üldse mitte taaskasutajad, kes sõidavad soodsa bensiiniga uhkete kütust õgivate autodega laiadel teedel, siis loodusrahvas soomlased on oma autodega äärmiselt tagasihoidlikud, panevad kirbukal viimsegi riideräbalakese müüki ja pesevad end looduslähedase kodumaise šampooniga. 

Soomlased ei hooli ka väga välimusest, vähemalt mitte nii palju nagu eestlased, teinekord näed kaubanduskeskuste peal inimesi, kes tuduriietes ostlema tulnud. Kui ma siin üks päev muretsesin, et mu pluus on veidi kortsus ja niimoodi ju ei kõlbaks avalikku kohta minna, ütles ema, et soomlastel on üsna savi, kas sul on pluus kortsus või täitsa plekiline või ribadeks. Austraallased on mu meelest kohati samasugused pohhuistid ja ei lase end taolistest elu pisiasjadest häirida.

Kuigi soomlasi on läbi ajaloo nii rootslaste kui ka venelaste poolt ahistatud, on nad mõlema rahvuse suhtes päris sõbralikud. Eestlane meenutab baltisakstlaste aegset orjust veel paarsada aastat hiljem ja ei anna oma hingele rahu. Ei tea isegi, kas soomlased on nii väga sõbralikud või lihtsalt veidi tuimad, kuid kindlasti pole anastajate osas agressiivselt ja konfliktimeelselt meelestatud. 6% elanikkonnast on rootsi keelt kõnelev Soome rahvusvähemus ja nad teevad selle vähemuse keelest ametliku riigikeele. Minu sügav austusavaldus! Austraalia aborigeenide teema on omaette ooper, nii hell ja värske, pealegi pole aborigeenid sugugi Austraaliat valitsev enamus, vaid ajalooliselt pidevalt maha surutud vähemus. Sellest üksmeelsest kooselamisest on viimasel ajal rohkem juttu tehtud, kuid reaalselt on pilt masendav. 

Soomlased on väga tolerantsed teistsugususe osas, saavad naaberriikidega hästi läbi ja on multikultuurne rahvus. Pole harv nähtus, et soome keelt kõnelevas seltskonnas on eksootilised hindud, aafriklased või asiaadid, kes on avasüli kampa vastu võetud ja räägivad riigikeelt samal tasemel nagu täisverelised soomlased. Austraallased on üks multikultuurseimad rahvaid maailmas, seega siinkohal on neil palju ühist. Võib-olla aja jooksul muudan oma arvamust, kuid hetkel ei näe tõesti probleemi selles, et minu sinisilmne heledapäine poeg võib tulevikus mõnest muust rassist kaasa võtta (seda küsimust on meilt korduvalt küsitud!). 

Soome heaoluühiskond, pigem sotsiaalsüsteem, on muidugi kindlasti "arenenum" kui Austraalia oma. Soome riigivõlg on muidugi Austraalia omast suurem. Soome pole kindlasti mingi maksuparadiis... ega ka Austraalia! 

Kas eestlane tunneb end Soomes kunagi koduselt? Eestlastel ja soomlastel on palju ühist, kuid maailmavaatelised ja sotsiaalkultuurilised erinevused on kuristikuks nende kahe rahva vahel. Eks Eesti osse on küllalt siia poole lahte hulpinud, kes viivad "mainet" alla. Käisime üks päev Tammisaaris ja istusime rahulikult tammepuude all, kui ühtäkki kuulsime kaugelt läheneva bemmi tümmi. Lähemale jõudes nägin, et tegemist on Eesti numbrimärgiga autoga ja sellest tulid välja neli kreemikaspruuni suurte hõbe- ja kuldkettidega ossi, kes väljult üle terve parkimisplatsi millegi üle jagelesid. Mõni minut hiljem lisandus purjus Eesti kuttide seltskonnale Audi seltskond, kes nägid samuti päris stereotüüpsed välja. Soome on ka palju haritud ja töökat Eesti rahvast välja voolanud. Meie soomlastest sõbrad ja tuttavad peavad sellistest ausatest Eesti töömeestest ning haritud eestlastest väga sügavalt lugu. 

Mille poolest on Soomes tööl käijad paremad kui ükskõik kus mujal maailmas töötavad Eesti kodanikud? Sattusime Andresega napsuse sõprusseltskonna poolt kriitikatule alla, kui üks Soomes tööl käiv sõber märkis, et tema on ikkagi meist (loe: Austraalias elavatest) patriootilisem Eesti Vabariigi kodanik. Me elame ja töötame Austraalias, maksame seal makse ja kulutame kogu sissetuleku Austraalias, tema aga pendeldab Soome ja Eesti vahel ning on majanduslikult riigile kasulikum, kui meie. Ei hakanud pikemalt vaidlemagi, sest majandusnäitajatele otse vaadates on tõesti asjalood nõnda. Ta elab säästlikult, teenib Soomes raha, kuid paneb teenitud tulu hoopis Eesti majandusringlusesse. Peremudeli kohapealt on aga asi väga vildakas. Ma päriselt ei oska öelda seda hinda ja summat, mille eest oleksime suutelised lahus elama? 

Juba eelmine kord oli väga valus vaadata sadamas olevat kontingenti: aastaid niimoodi töötada ja pidevalt oma perest eemal elada? Seni kuni pangalaen meid lahutab? Või välja saab makstud? Elada poolkõva elu - ei siin ega seal? Kui soomlased elavad lõbusat elu ja tantsivad, kulutavad raha napsudele, siis tüüpiline Eesti tööline kössutab parvlaeva kõige tumedamas nurgas ja igatseb oma maha jäetud perede järele. Kui igatseb. Tühjus hinges. Hoiab kokku ja elab ökonoomselt. Kui vahepeal pole mingit muud elu ja perekonda teisele poole lahte endale soetanud?! 

Siiani pole ma veel välja mõelnud, millise numbri eest suudaksime Andresega lahus olla? Kui midagi hullu, teistsugust ja "finantsiliselt otstarbekat" teha, siis kindlasti koos. Ehk kui Andres otsustaks ühel hetkel FIFO-ks hakata, siis ta peab sellise variandi leidma, kuhu tema koer, naine ja lapsed kaasa saavad tulla!  Me ei jäta teda, mingu kasvõi Antraktikasse! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr