Otse põhisisu juurde

Minu, sinu ja kuninganna sünnipäev

Esmaspäeval oli meil riigipüha. Jah, jälle, jah! Vivat! Vivat Regina! 

Lääne-Austraalia tähistas 29. septembril kuninganna sünnipäeva - mis on tegelikkuses 21. aprillil ja mida ülejäänud Austraalia osariigid tähistavad juunis ehk riigipühavaesel kuul. Miks lääneaustraallased (aga ka teised monarhi sünnipäeva juunis tähistavad osariigid) saavad endale ühe lisa riigipüha aastas? Kas austraallased mitte ei tahtnud end kõigest sellest Inglismaa asjast distantseerida? Ja nüüd ise tähistavad aprillis sündinud kuninganna sünnipäeva juunis või septembris! Tuletan meelde, et Austraalia kuulub endiselt Rahvaste Ühenduse kuningriikide nimekirja (Commonwealth of Nationisse) ja sisuliselt on meie riigipeaks Elizabeth II. 




Kuninganna sünnipäeva on Austraalias tähistatud aastast 1788. Pikk ja põhjalik traditsioon, ja ükski normaalne inimene ei näe ühtegi põhjust, miks peaks selle ära jätma. Töölisklassil üks vaba päev juures ja puha! Aprillis on meil siinpool niigi palju vabu päevi ja pühasid - ANZAC ja lihavõtted. Seega otsustasid ratsionaalselt meelestatud riigiisandad, et lükkaks õige selle tähistamise hoopis juunisse. Sel kuul pole miskit tähistamisväärset ja töölisklassile kuluks üks lisapuhkepäev ära. Kuna aga Lääne-Austraalia tähistab juunis oma osariigipäeva, siis mõttetu oleks kahte riigipüha samale kuule paigutada. See on lihtne ja kõikidele arusaadav seletus, miks Lääne-Austraalia tähistab kuninganna sünnipäeva septembris. 


Muuhulgas tähistab kuninganna sünnipäev (tähistatav juunis) Austraalia suusahooaja algust. Kah väga märkimisväärne tähistamise põhjus! 


On siis mingeid erilisi traditsioone, mida kombeks järgida? Meil pole midagi kindlat välja kujunenud ja pole VEEL selle tähtsa isiku sünnipäeva pidamisega harjunud. Aga keskmine kohalik käib rannas, peab piknikku, lõkkeõhtuid, grillib, saab sõpradega ja peredega kokku. Paljud reisivad ja avastavad - hea kombetalitus. Hullult meeldib Austraalia juures see, et kohe nii kui mõni vaba päev rohkem, siis tuld...ja loodusesse! 


Sel aastal me midagi erilist ei teinud: Andres otsustas, et läheb pooleks päevaks siiski-siiski tööle, meie käisime Danieliga ühe plikatirtsu esimesel sünnipäeval ja kuninganna sünnipäeva puhul lubasime end kogu perega varakult voodisse. Parim tegevus, mis kindla peale praeguses eluetapis (rannas purjutamisest ja poole ööni üleval istumisest) rohkem korda läheb. 


Kui võrrelda Austraaliat teiste maailma riikidega, siis siinne riigipühade arv ei ole ülemäära kõrge ja me võiksime kuuluda pigem koos Kanada, Filipiinide, USA, Tai ja Hiinaga nende riikide hulka, kus on riigipühasid kõige vähem või noh, õigemini mõistlikult. Peab juurde selgitama, et Austraalias on selline seadus, et kui riigipüha langeb nädalavahetuse peale, siis esmaspäev on ka vaba: if that date falls on a Saturday the public holiday transfers to the following Monday. If that date falls on a Sunday that day and the following Monday will be public holidays.


Austraalia territoriaalsest jaotusest on kõige rohkem public holidaysid ACT-s - seda 12 ja Lõuna-Austraalia osariigis 11+2, samal ajal kui Lääne-Austraalias vaid kümme kogu aasta peale. Oh, kus me töötame usinalt siinpool kallast! Ja siis imestatakse, kui Lääne-Austraalia eksport moodustab 40% kogu Austraalia ekspordist. Meil ei ole siin baila-bailat nagu näiteks Argetiinas (19 riigipüha) või Kolumbias (18 riigipüha). 


Austraalia on üldjuhul äärmiselt mõistlik riigipühade osas. Siin ei ole ühtegi "püha lehm läks üle tee" stiilis pühasid. Kõige enam küsimusi tekitavaks pühaks on ehk vaid Victoria osariigis peetav Melbourne Cup - väga mainekas ning rahvusvahelist tuntud hobuste võiduajamise päev. Mõnikord olen kuulnud kirglikke sõnavõtte teemal, et Melbourne Cupi päev võiks üle Austraalia vaba olla, sest seda jälgib pingsalt terve riik. Olen mitu aastat selle tähistamises osalenud: kõik vuntsivad end üles, meedia vahendab pingviiniparaadi ja olgem ausad, töötad sa riigifirmas, erafirmas või haiglas, kõik tähistavad oma panustamise võite või kaotusi kerge muliseva alkohoolse joogiga. 

Kommentaarid

  1. Mõtlesin, et kommin iga postitust niikaua kuni titt üles ärkab. Aga sorri, see on sul üks viimase aja mõttetumaid postitusi. No vahel juhtub.

    VastaKustuta
  2. Haha! Ma naersin selle kommentaari peale. Nahk on vist nii paks, et isegi hinge ei lähe! Kadri, mul oli loomekriis :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...