Otse põhisisu juurde

Kass merel, hiirtel pidu

Mees läks merele. Saarele. Kalale. Teiste tüüpidega habemesse kasvama. Telgis magama. Vorsti grillima. Kalaõnne puudumisel end õllega lohutama. Sokke vahetamata elama. 

Ma oleksin äärepealt elutoas laiali olevate mänguasjade tõttu enda jalaluu murdnud. Mehe mereretk oleks pidanud poolikuks jääma, sest ega mul kellelegi siin helistada pole. Kes katkise jalaga naise ja magama MITTE jääda tahtva lapse eest hoolt kanda saaksid. Üks ja ainuke number, mis on ühtlasi ka kõikide kiirete saadetiste ja asjaajamiste number. Helista öösel, päeval, päikesevarjutusel või maailmalõpu päeval. Alati saad kätte, asjad aetakse korda! 

Aga õnneks jäi jalg terveks. Mees merele. Saarele. Kalale. 

Ma sain lapse lõpuks magama. Kell on päris hiline. Nõud vist jäävad homset päeva ootama. Koer on toidetud ja kõhu alt sügatud. Muru kastetud, tuba koristatud, mänguasjad kokku pandud, et keegi väsinud lapsevanem oma kaela ei murraks. Või jala. Siis peaks mees merelt, kalalt ja saarelt tagasi tulema...Déjà vu

Vahepeal on küll tunne, et minu elus on  palju déjà vu'sid. Nagu oleksid kõik need raamatud juba tuhandeid kordi riiulisse pistetud või mehega "mis me õhtuks sööme" jutuajamine peetud. Või koerale kunagi juba öeldud, et nüüd on tipa-tapa aeg. Ma oleksin justkui neid riideid alles pesnud? Kas tõesti unes ja mitte ilmsi? 

Aga mulle meeldib. On hakanud räigelt meeldima. Pereelu. Oma väike truu punt. Tiim. 

Oma tujude, iseloomude, maitsete ja stiilidega. 

Et mul on kelle eest hoolt kanda. Kelle kiidusõnu (õnnestunud õhtusöögi korral) kuulata. Kelle järelt koristada ja kelle särke kuivama panna. Keda müristava ja välkuva äikese eest oma kaissu, voodisse ja tuppa lasta/võtta. 

Kodu on küll pidevalt sassis, riided plekilised, silmad unised, nõud pesemata, ripsmetušš tuttuuest peast ära kuivanud, aga arusaajad saavad aru. Mitte arusaajad mõistavad hukka ja kiruvad taga. 

Vanasti kujutasin ette, et õnnetunne on selline stabiilne ja igavene südamekesed-ujuvad-pea-kohal, olen alati kõrvust tõstetud, kuid elukogemust saanuna leidsin klišeelikult, et õnn seisneb väikestes asjades: mees tuleb ootamatult varem töölt, laps lükkab sind diivanisse, et sa talle viiesajandat korda sama raamatut loeksid, koer poeb lähedale ja uriseb sõbralikult, et teda veidi kõhu alt sügaksid, prink rase sõbranna kutsub teisipäeval "tight ass tuesday" raames kinno, korraldad maailmast huvituvate sõpradega teemaõhtuid ja sööte end parimatest paladest oimetuks, kuuled kellegi lähedase häält või saad kedagi lähemalt katsuda, kuuled supermarketi raadiost oma pulmalaulu ja laulad häbenemata üle poe kaasa, õpid kedagi uut ja huvitavat tundma, avad ennast teistele, avastad enda jaoks uue hobi, jagad poejärjekorras seistes vanaprouadega tarhuni tegemise retsepti...




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...