Otse põhisisu juurde

Austraalia päev piltides

Minu jaoks on paadi ostmine ja selle omamine üheks väikeseks unistuseks olnud. Kuidas siin, Perthis, selleta üldse elada saab? Mida kõike saaks teha, kui paati omaks!? Paadi pealt kala püüda, mööda jõge kruiisida, vette hüpata, merelaineid võtta, ujuda, päevitada, vee peal lihagrillimise pidusid korraldada, sõpru väljasõitudele kutsuda, merematkasid teha...tegevustehulk tundus lõpmatuna. 

Mõnda aega tagasi ostis Andrese hea sõber endale paadi ja tänu sellele nägime paadi omamise telgitagust: kaikoht, igasugused registreerimised, parandamised ja kus paat alles sööb kütust.  Näiteks ainuüksi $1000 kuus läheb Fremantle'i sadama kaikoha peale. Kulud on päris suured. Kas tõesti viitsiksid ja tahaksid ning suudaksid igal nädalavahetusel paaditama minna? Et asi end lõpuks ära tasuks. Kahe väljasõidu pärast aastas pole mõtet ju paati osta ja üleval pidada. 

Hetkel tundub, et paati niipea meie elamisse ei tule. See-eest on äge, kui tutvusringkonnas on sõpru, kes on andunud paadisõidu fännid ja tahavad sind näiteks Austraalia päeval, ilusa ilma ning mõnusa seltskonnaga jõe peale viia. Piltide au ja uhkus läheb Mariannale. Selline nägi välja meie pikk päev jõe peal ja hiljem jõe ääres Austraalia päeva ilutulestikku vaatamas:  

Tõeline merekaru
Kui rool on, siis pole muid mänguasju vaja

Jõepiraadid
Naised võtavad päikest ja samal ajal kui nende all trümlis...
...magab väsinud merekaru
Õhtu oli väga lippuderohke!
Andres mesikeelsaar tööpostil
Ilutulestik oli võimas! 
Ma ei saa aru nendest tuhandetest inimestest, kes pooletunniseid ilutulestiku videosid teevad - päriselt ka vaatate neid hiljem vä?
Väänik oma issiga Perthi kesklinna taustal
 Õhtud Perthi lähistel
...on kindla peale maailmad ühed ilusamad!

Kommentaarid

  1. Väga huvitav ja super hästi kirjutatud blogi. Avastasin ca nädal tagasi ja täna siis jõudsin kõik läbi lugeda :D
    Olen ise samuti Värska kandist pärit, aga tundub et me tuttavad ei ole. Sellegipoolest soovin edu ja jõudu seal kaugel maal!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi aitäh, kohe näha väliseestlane - ühes lühikeses kommentaaris kohe mitu kiitust! Oh, kus sa oled minu blogi lugemisega vaeva näinud, kui kõik läbi lugenud. Mingi aastast 2009? Ma ei julge näiteks vanu asju kunagi lugeda, sest vanemaks ja loodetavasti ka "targemaks" saades muutuvad paljud hoiakud ja suhtumised ja vahepeal tahaks mingid arvamusavaldused ära kustutada, aga perearhiivi huvides olen kõik vastuolulised kirjutised alles hoidnud.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr