Cколько лет, сколько зим! Aeg ruttab nii kibedasti mööda ja siia keskkonda ei jõua midagi kirja panna. Alles mõtisklesime Andresega, et nii sotsiaalset ja suhtlusrohket eluetappi pole meil kunagi veel olnud. Laste sünnipäevad, ujumistunnid, pärastlõunased kokkusaamised pargis, paadireisid, grillõhtud, kinode külastamised...Ja kui puhkame, siis pidevalt aktiivselt ja niimoodi, et jalad on liiva, pea ja kõrvad soola täis.
Ma ei mäleta, kas rääkisin blogis sellest, et aprillis läheme väikesele nädalasele Bali reisile. Kunagi sattusin kellegi eestlanna blogi lugema, kes kirjutas, et tema jaoks on Bali unelmate sihtkohaks. Meie oleme Balil varem käinud, koguni elanud seal 5 nädalat ja seega mingeid illusioone selle turistiparadiisi osas endale ei tekita. Puhata ja vaheldust argirutiinist saame ikkagi! Muide, kui me meile aprilliks lennupileteid broneerisin, siis tegin ühes piletitellimuses KAKS ülisuurt viga. Esimeseks oli see, et unustasin meie alla kahese "infanti" meie nimedele ja piletitele lisada - ehk Danielile pidin hiljem $40 eest lisapileti ostma. Teiseks suureks veaks oli minu ema perekonnanimi. Panin tema ka Saarte hulka. Mis toimub!?
Aga veel on uudist see, et käisime Andresega KAHEKESI väljas (loe: lapseta). Jõime Eesti siidrit ja õlut, tantsisime ja olime keskkööni üleval. Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et tegime seda kõike Eesti bändi Dagö kontserdil. Superäge õhtu oli!
Pühapäeval käisime Andresega verd loovutamas, Andres andis 470 ml oma A positiivset ja mina sama palju B positiivset verd. Nii hea on head teha ja abivajajaid aidata, eriti veel pärast pea kaheaastast doonoripausi, mis raseduse, sünnitamise ja imetamisega kaasnes.
Siis mingil õhtul tegime oma e-hääletamise ära. Pöörasime terve elamise pahupidi, et minu ID-kaardi pinkoodid üles leida...Pärast pooletunnist otsingut suutsime nad lõpuks üles leida ja 3 tundi enne e-hääletamise sulgemist ära hääletada. Siiamaani oleme kõikidel valimistel alati osalenud - tänu ID-kaardile :)
Laupäeval käisime väikesel "perematkal" Perthi hingematvaimas pargis - Kings Park'is. Danielist on kasvanud iseseisev ja julge poiss. Ta tegi üle 1 km matka mäest üles ja alla, täiesti meie abi palumata ja vajamata. Tundub, et kätte on jõudnud see periood, kui peame Austraalia floorat lähemalt tundma õppima, sest ma tõesti ei tea, mis iga põõsakese ja lillekese nimi on ja lihtsalt "põõsas" ja "puu" teda enam ei rahulda.
Kings Park
Swan jõe ääres
 |
| India ookeani ääres |
Nii mõnusad pildid! Kunagi-kunagi oleme ka neil piltidel :) Daniel tundub nii tore väike sell. Annabel vaatab teda igal hommikul külmkapi pealt ja teatab: "Tita!". Meie siis vastu, et see on sinu sõber Daniel ja tema emme Viktoria ja issi Andres. Seega ootame päeva, mil ta teatab: "Daniel!" Ma arvan, et siis nad on SKype-chatiks valmis.
VastaKustutaKuule, ma olen küll Annabeliga jutustamiseks täiesti valmis, Dannu tahaks ka kindlasti tadila-dida-lidaaa öelda :) Nüüd läheb kõigest paar kuud aega, kui me sobiva aja leiame...
Kustuta