Kunagi kui mul VEEL oma aega oli ja ainult üks laps oli, siis kirjutasin sellise postituse:
Tiksun siin oma viimaseid rasedusnädalaid ja kui isegi tahaks mõnesse sügavamasse teemasse süveneda, siis...aju on lõpetanud igasuguse koostöö ning täidab väga primitiivseid funktsioone - kust toitu saab ja kuna jälle pikemalt magada saab, on kõik mille peale hetkel mõelda suudan. Selja taga on üsna intensiivne aasta ja ma pole harjunud ning ealeski osanud ette kujutada, et teise inimese kasvatamine mingis staadiumis mind selliseks laiskloomaks ja juurikaks muudab.
Tiksun siin oma viimaseid rasedusnädalaid ja kui isegi tahaks mõnesse sügavamasse teemasse süveneda, siis...aju on lõpetanud igasuguse koostöö ning täidab väga primitiivseid funktsioone - kust toitu saab ja kuna jälle pikemalt magada saab, on kõik mille peale hetkel mõelda suudan. Selja taga on üsna intensiivne aasta ja ma pole harjunud ning ealeski osanud ette kujutada, et teise inimese kasvatamine mingis staadiumis mind selliseks laiskloomaks ja juurikaks muudab.
Eelmisel nädalal oli meil pulma-aastapäev. Nüüdseks on juba neli aastat abielus! Alguses arvutasime, et peaks kolm olema, siis aga saime aru, et ei-ei, ei saa kolm olla. Peaaegu aasta olin rase, kaks aastat on meil laps olnud, nüüd jälle rase. Peab ikka rohkem kui kolm olema. Või on meil lihtsalt asjad väga kiiresti läinud. Tähtpäeva puhul otsustasime end peenete söökide ja jookidega kostitada ning broneerisime laua 33. korrusel asuvas C Restaurant'is.
Kuigi ausalt öeldes valmistab igasugune pikaajaline istumine mulle hetkel tõsist tagumiku -ja puusavalu, siis pardi-confit'i, ilusa vaate ning hea seltskonna nimel olin võimeline end füüsilisest ebamugavustest läbi närima ning õhtusöögi "välja kannatama".
Restorani uksest sisse astudes tundsin, et pea käib veidike ringi. Ütlesin veel oma armsale abikaasale, et ei tea, mis värk on, aga maailm liigub. Andres naeris ja ütles, et restoran asub platvorm, mis aeglaselt pöörleb ning õhtu jooksul näeme Perthi kesklinna vaateid kogu 360 kraadi ulatuses.
WOW! Vaated olid tõesti taevalikud ja suurejoonelised.
Mõtle vaid, istuda 33. korrusel, nautida öise/õhtuse linna vaateid, süüa neljakäigulist õhtusööki ning lobiseda oma abikaasaga nii, et keegi kaheaastane pidevalt millegagi vahele ei segaks, midagi ei nõuaks ja sulle sülle ei roniks - kõik see kõlab täiesti muinasjutuliselt ja ebareaalselt! Kolmapäeva õhtu kohta oli restoran tihedalt rahvast täis ja pärast menüüga tutvumist võtsime kõige keerulisemad ja tundmatumad road, mis seal saadaval olid.
Sest kes see rumal võtab neljakäigulise pasta-risotto õhtusöögi? Muidugi peab proovima seda, mida kodus tihti ei tee ja saa. Andres alustaski oma õhtusööki toore hakklihaga, mille eest kelner soovitas mul eemale hoida. Maitse oli võimas olnud! Ma ei hakka neid maitseelamusi kirjeldama, sest õhtusöögi jooksul kogesid meie keelenäsad kõiki olemasolevaid maitseid. Oskaks ise ka nii hästi teha, et spinati ja kana salat oleks nii mitmetasandilise maitsega, et ei jõuks ära nautida. Söögid olid tõesti väga peened. Ja muidugi mõista kõrgklassilisele restoranile kohaselt mikroskoopilised.
Õhtusöögile lisas sära entusiastlik tšehhist meesteenindaja, kes olevat elektrikuks õppinud, aga olevat selles vallas nii nõrk ja saamatu, et kutse lõputunnistust üle andes soovitati tal elektrist suure kaarega mööda käia. Nüüd rababki mitmel rindel: hommikuti kohvikus ja õhtuti restoranis. Ta jagavat korterit ühe eesti paarikesega ning teadis kohe, mis keelt me räägime.
Kommentaarid
Postita kommentaar