Elu mujal maailmas

Olen siiani meie perekonda üsna keskkonnamõistlikuks pidanud, aga paar päeva tagasi lõi reaalsus terava kirvega täpselt otsa ette. Ai! Siiamaani on valus.  Kasutame pabermähkmete asemel korduvkasutatavaid riidemähkmeid, plastikpudelistest vett ei joo (filtreerime kraanivett), võimalusel sõidame ühistranspordiga ja kui autoga, siis üsna kütusesäästlikult. Tellime endale e-arveid ja -teatisi, kasutame poest saadud kilekotte prügikottidena, konditsioneerid paneme tööle ainult väga palavatel päevadel ja üritame kõik toiduained ära kasutada ning ei viska midagi ära (või kui, siis väga harva). Samuti pole meil kummalgi midagi kasutatud mööbli, tehnika ja riiete vastu ning enda kasutatud ja vedelema jäänud asjad viime hea meelega korjandus- ja annetuskohtadesse. Mingit kasutut Hiina kräppi endale koju ei osta. Duši all ei ligune.   Paar päeva tagasi saime oma kahe kuu veearve. Muidu siiani polnud veearved üldse suured. 45 kuupmeetrit ja selle kanti, kuid viimane arve oli hii...

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, k...

Pole midagi hullemat siin ilmas, kui inimeste lühinägelikkus, tuimus ja rumalus! Kui üldjuhul suudan end oma arvamuste kohapealt tagasi hoida ja neutraalseks jääda, siis keskkonna- ja loodusprobleemid ja nendega seotud inimeste pealiskaudsed väljaütlemised ning kommentaarid ajavad mul ihukarvad püsti. Tegelikult ka? Oledki nii loll ja julged seda avalikult tunnistada? Tihtipeale muidugi loll ei suhtu enda rumalusse kriitiliselt, paugutab suurte sõnadega mõtlemata, et ta võib tunduda kellelegi täieliku idioodina. Kahju, et mõnikord lastakse lollidel meedias oma arvamusi avaldada ning veel rohkem kahju, kui seesama tegelane pääseb võimupukki ning kukub kõikide "heaolu nimel" otsusi langetama.  Lääne-Austraalia peaminister leidis, et haid on ohtlikud. Söövad liiga palju inimesi ja segavad inimeste veemõnusid. Viimase kolme aasta jooksul on haid Lääne-Austraalias tapnud 7 inimest. Teadlased põhjendavad suurenenud rünnakute arvu mitte sellega, et haid on inimliha peale maiama...

Oh seda ilu! Lõpuks on meie alalise Austraalia elaniku paberimajandus mingis suunas liikuma hakanud ja prognooside kohaselt ning hea õnne korral oleme juba selle aastanumbri sees Austraalia PR-id ( permanent residency ). Sealt veel vaid täita Austraalias teatud aja elamise kriteerium, mõni eksam ja paberid veel ning olemegi...austraallased?  Igatahes, kuna kõige populaarsemateks otsingusõnadeks siin keskkonnas läbi aegade on ikkagi Austraalia viisaküsimused, siis otsustasin, et hoian sel korral kätt pulsil ja vahendan huvilisteni Austraalia bürokraatia eripärasid. Mis pabereid, kui palju, kui kaua, miks? Võiks täitsa reality show teha: "Kes tahab saada Austraalia kodanikuks?" või  "Austraalia otsib bürokraatiatalenti" või "Võta või jäta...paberiajamine pooleli".   Esimesed julged pikad sammud on juba tehtud. Eesti Vabariigi Karistusregistrist on meie poole teel selline tõend Austraalia riigi jaoks nagu "Karistusregistri registriteade pa...

Jälle üks õnnelik nädal möödas! Ei jõua pilte kõigest teha. Aga üks kahtlemata vinge nädal on olnud. Ma ei teadnudki, et ka lasteraamatud võivad nii sügava moraaliga olla:

Paar nädalat tagasi olid meil Perthis päris kuumad ilmad. Kõvasti üle +40. Õnneks olid meie külalised veel siin ja said rekordtemperatuure omal nahal kogeda. Väidetavalt oli ema elukaaslase jaoks +46 kõige kõrgem temperatuur, kus ta vabas õhus viibinud on. Ema jaoks samuti.  Meie kuumapühadel  on sarnasusi Eesti külmapühadega: istume paksude kardinate taga toas, konditsioneer jahutab igat tuba ja üritame võimalikult palju külmi jooke tarbida. Mingist väljaminemisest ei saa juttugi olla, süüa ka ei taha. Isegi kui auto konditsioneer uhab täiel võimsusel, tunneme autos sõites saunaleilile sarnast hõngu. Valgusfoori taga pikemalt seistes ei jaksa jahutusmehhanism enam korralikult jahutada. Eks see kuumus ole piinaks kõikidele. Kuumadel õhtutel otsivad meie gigantsed Austraalia lendavad prussakad majades leevendust. Loodussõbrad jätavad õue ämbritesse vett, et linnud oma janu kustutada saaksid. Meie aiaprojekt närbub sellistel päevadel praktiliselt elutuks, kuid tõuseb taas, ...