Elu mujal maailmas

Sisuliselt ainsad tropid, kes Austraalia stiilis Eesti paari pulma lilledega tulid.  Abielumees esitaustal, tagataustal pruuti ootav peigmees 18.05.2013 Geniaalne idee interaktiivsetest lauaplaanidest: ümberpööratud pilt, mille juures kirjeldus ja pead ära arvama, mis kirjeldus käib sinu kohta.  Kõik pulmakülalised said kingituseks tänu-mee.  Vabal ajal passime kesklinna ummikutes :) Meil on ka sügis ehk Euroopa (parasvöötme) päritoluga puud lähevad kollaseks ja viskavad lehed maha.

Ma vahetasin oma juuksuri välja, sest pikalt kasutatud juuksur on umbes kolmel korral minu juuksed täiesti enda maitse ja tahtmise järgi lõiganud ning värvinud. Tihtipeale ei ole see minu visioonile vastanud. Näide elust enesest: läksin tema juurde ja palusin natuke lõigata ning õrnalt kartulikoorest tooni võrra tumedamad triibud teha. Tund aega hiljem ennast peeglist nähes ei tahtnud ma oma silmi uskuda, mu pea oli üleni tume - šokolaadipruun. Ja juuksed 10 sentimeetrit lühemad. Üritasin viisakaks jääda, aga pidin mainima, et tulemus ei ole kindlasti see, mida ma ootasin. See lause on talle justkui tuttav, sest selle peale haaras ta saatusliku keemilise segu, mis kogu värvi 10 minutiga maha söövitas...koos minu peanahaga.   Pärast sellist kogemust mõtlesin, et teen põhjaliku eeluuringu ja otsin kedagi suuremate kogemustega. Leidsin ühe Hispaania nimega meesterahva, kes tegutseb oma kodu tagaaias ja asub meist kõigest 3 km kaugusel. Olles veerandkohaga austraallane - sellin...

Mul on tegelikult üks huvitav karakter- minu uus juuksur - kellest tahaks pikemalt kirjutada, 70-aastane Itaalia päritolu mees, aga väsimuse ja erutuse tõttu pean leppima napisõnalise päevakirjelduse kirjutamisega.  Mees on natuke minu rasedusjuttudest väsinud. Pean vist neid anonüümse maailmaga jagama!  Käisime täna oma Iiri sugemetega väga lõdvestunud ja vabameelse arsti juures, kes arvas, et kui minu raseduskuude peale juba kõht näha/paista on, siis see nähtav osa ei ole laps ja rasedusesest tingitud kumerused. See on hoopis midagi muud (loe: pekk) ja ma peaksin õnnelik olema, et mul veel mingit kõhtu pole, beebi on normaalpikkuses ja -arengus, peaksin geenidele tänulik olema, et rasv üle ääre ei ripu ja kõhtu vaid luubi all näeb. Ei mingit paanikat! Niimoodi julgelt ütleski.  Vahepeal on ikka nii hea ja kerge olla, jõuab joosta ja kuskilt midagi ei valuta, ei oksenda ja iivelda, kaalu ka juurde ei tule, see paneb omakorda ÜLEmõtlema, kas ma ikka olen VEEL ...

Saatsin just mehe tööle, ise käisin eile tööl ära. Kuna saame teatud nädalavahetustel üsna vähe koos olla, siis arvas mees, et minu persooni tema tööle kaasavõtmine pühapäeva varahommikul oleks hea mõte.  "Noh, saad mind lõbustada, käest kinni hoida ja samal ajal minu dokumente arhiveerida ja korrastada." "See oleks ju super viis, kuidas oma vaba pühapäeva sisustada! Teha pühapäeval tööd firma heaks, kus ma ise ei töötagi!"  Mõlemad naerame ja otsustame, et üks jääb koju ja teeb koduseid töid, teine teenib raha.  Üks päev tööle sõites kuulasime raadiost abieluteemalist diskussiooni. Et millised inimesed siis kokku jäävad? Miks? Millised inimesed sobivad kokku ja mis on selle põhjuseks?  Raadiokuulajate kõige populaarsemaks vastuseks oli, et sarnased inimesed, samade huvide ning iseloomuomadustega. Aastaid hiljem on tegelikult raske meenutada, kes ma olin enne TEDA ja mis meid alguses ühendas. Vähe ühendas, ausalt, ühist oli väga vähe, pigem oli palju vastandami...

Jumal issand, inimesed üle maailma, eriti kaasmaalased Eestist, käivad kümneid kordi päevis uurimas, kas ma olen millestki kirjutanud, aga iga kord, kui pärast õhtust 45 minutit kiirkõndi-jooksu, vaaritamist, kreemitamist ja õhtusööki oleks aega millestki kirjutada, ei taha ma arvutit nähagi. Paberile kirjutame tundub kuidagi väga keskaeg. Kes see siis selle pärast digitaalseks vormib?  Jõudsin enneaegselt koju ja kuna olen mitu päeva kokanud, siis veeretan vist tänased kohustused ABIkaasa kaela (ta muidugi veel ei tea seda ja sõidab heas usus kodu poole), sest noh, esiteks: ma käisin kohutava koerailmaga neljajalgsega staadionil jooksmas. Ja teiseks, mulle tundub, et täna on üks nendest päevadest, kui ma pean rahulikult võtma ja olema.   Jooksime alguses kutsaga läbi lompide ja kogu käik tundus lõbus ja meelelahutav olevat ning siis kõigest mõned minutid hiljem hakkas sadama horisontaalpadukat ja kuna meie koer ei ole väga külma vee lembeline (VEEL, sest Austraalias elade...

M a tean, et järgnev teema on poliitiliselt päris ebakorrektne ja ma ei tea, kas peaksin sel teemal avalikult sõna võtma, teatud üritustel "ülekaalulisest" ja "paksudest inimestest" rääkides oleme jõudnud mõnede inimestega teatud ülekohtuste järeldusteni.  Inimesed, kes lasevad ennast käest ja muutuvad pekimägedeks, on selles ise süüdi. Ülekaalulised inimesed on laisad. Nagu ma ei arva midagi suurt muudest sõltlastest (narko või alkoholi), ei saa ma aru ka nendest, kes süstimise ja joomise asemel ennast hoopis surnuks/haigeks söövad.  Mul on üks tuttav. Noor 24-aastane ülekaaluline vedel naine, kes oma ainult rämpstoidust toitumise tulemusel võtab kuus keskmiselt 4 kilo juurde. 4 kilo!!! Ta räägib, et näeb vaeva kaalu hoidmisel: 1,5 kilomeetrit kiirkõndi kolm korda nädalas. Selleks ei pea matemaatik olema, et aru saada, et need 1,5 kilomeetrit kiirkõndi kolm korda nädalas on nagu piisk merre selle suursuguste XL-suuruste burksi/friikate/praadide õgimise juur...

M ul on mingi sügavam tõrge Eesti  kaasaegse   kirjanduse vastu. Olen eesti keele säilitamise nimel päris palju lugenud ja kuigi uued autorid on üsna osavad väljendajad ja olukorra edasi andjad, siis tihtipeale hakkab mind häirima see tänapäeva muinasjutu draama " olin vaene tüdruk maalt, kuid abiellusin rikka advokaadiga ja avasin oma ilusalongi Tallinnas ", tibinduse, seksikeskuse ja eneseimetlemise momendid, mis peagi igas raamatus mingites kohtades välja löövad.  Viimane selline ärritus tekkis "Minu Tai" raamatut lugedes, mida laenasin ühelt Austraalias elavalt sõbralt.  Hakkasin hoolega lugema, raamatu algus oli paljutõotav ja ütlesin isegi minu kõrval National Geographicut lugevale mehele, et see raamat ületab esikaane põhjal tekkinud ootusi.  Mingi hetkeni, kuni tuli sisse stiilis " panin värvilised bikiinid selga ja kõikidel basseiniäärsetel meestel pidid minu vaatamisest kaelad kangeks jääma ". Okei, ma saan aru, et see kõik võib miljööd luge...