Elu mujal maailmas

Samal ajal, kui Andres loodab merel oma silmaga näha vaalasid, kes pidavat lähinädalatel sealtkandist mööduma ja olema äärmises paaritumisaktsioonis (nii hoos, et vahel pidid isegi tööpaatidele ohtlikud olema) ja South Park teeb musta nalja inimeste ükskõiksusest vaalaküttimise teemal, kavatseb Austraalia riik pöörduda Haagi kohtu poole, et seada õiglus jalule. Jaapan kütib "teaduslikel eesmärkidel" liiga palju vaalasid ja Austraalia kavatseb selle vastu välja astuda. Kahe riigi vahel võib puhkeda ka diplomaatiline skandaal (muideks Jaapan on Austraalia väga oluline kaubanduspartner, ekspordiriik). Eelmisel suvel olid jaapanlased tapnud "teaduslikel eesmärkidel" 507 vaala. Järgmisel viie aasta jooksul on jaapanlaste küttimisekvoodiks 410. Kokku oli 2009.aastal maailmas tapetud 6779 isendit, kellest 4500 tapeti "teaduslikel eesmärkidel".  Pildil on Fääri saartel kütitud Lagenorhynchus Obliquidens´id.

Praegustes majanduslikes tingimustes on ainuõige otsus "lasta" Saksamaal Eurovisioon võita. Saksamaa on ju peaaegu ainuke Euroopa riik, kes suudab teistele laenata- teisi aidata ja isegi üsna edukalt oma asjadega hakkama saada. Isegi maavarakunnil Norral oli võistluse korraldamise eelarve defitsiidis. Uskumatu lugu on see, et Eurovisioon ka siin mandril, täitsa teisel pool maakera nii populaarne on. Austraallased jälgivad seda üsna aktiivselt ja on paremini kursis, kui meie, eurooplased. Eelmisel aastal vaatas finaali ligi pool miljonit austraallast. Kui me täna ühe Saksa kutiga parasjagu tube koristasime, tuli meie juurde hästi informeeritud austraallane, kes teatas, et Saksamaa võitis. No jah, ütles alati vaoshoitud ja rahumeelne Philip. "Tavaliselt on Saksamaa kõige halvem," lisas ta ja sellega kõik ta võiduemotsioonid piirdusidki ning jätkas küürimist.  Ma ei ole kursis, kuidas teised telekanalid, kuid SBS näitas Eurovisiooni poolfinaale tagantjärgi, sest tea...

Ma ei taha midagi halvasti oma kodumaa kohta öelda ja kinnitan veelkord, et tuleme tagasi ja hakkame korralikeks maksumaksjateks ja panustame iibesse ja et Austraalia pole meie unistustemaa, aga.. Mõned eestlased solvuvad tõsiselt austraallaste peale, kes arvavad Eesti kohta, et see on kolmanda maailma osa ja väga vaene riik ja kes lõõbivad poolnaljaga, et sellepärast teid (eestlasi) siin nii palju ongi. Oot, mida te toodate või missuguseid maavarasid müüte, küsivad nad uudishimulikult, kuid mitte üldsegi pahatahtlikult. Eks selles arvamuses on killuke tõde ju ka. Eesti on vaene riik.  Kui Eestis saaks iga liigutuse eest selliseid rahasid ja selleks ei peaks üldse haridust olema, poleks teisele poole maakera tõenäoliselt enam sellist tungi. Poleks tõenäoliselt enam nii suurt tungi ka Soome, Norrasse, Rootsisse, Iirimaale. Oleks Eesti ilm veidi stabiilsem, et suvel on suvi ja talvel talv, oleks ju tõeline paradiis? Aga mitte eestlaste tungist Austraaliasse tahtnud ma kirjutada. L...

Ongi jälle mu järjekordne vaba nädal möödas ning juba homme hommikul asun kõigepealt lennujaama ja seejärel saatusekaaslastega pärlifarmi poole teele. Tundub nagu sõjaväkke mineva mehe jutt, aga eks ta ongi. Ei mingit mobiilsidet, internetist rääkimata, ainukeseks infokanaliks televisioon, mis on kättesaadav paaril õhtutunnil ja satelliittelefon, millelt helistamine maksab 2 dollarit minut. Alguses tundus see pärlifarmi töö meeletult huvitav ja seda ta ka oli: kohad, kuhu tavainimene naljalt ei pääse, rikkumata loodus, töölesõitmine bussi või auto asemel lennukiga, teadmine, et asud 300 km kaugusel lähimast asustatud punktist. Aga inimene on ikka inimene. Pärast 4 kuud pärlifarmis töötamist ei ole need vaated, millelt alguses pilku ei suutnud pöörata enam sugugi nii suurejoonelised, juba teisel päeval arvutan päevi, mis veel vaba nädalani jäänud ja kirun kolleegiga seda rasket, üksluist ja tülgastavat tööd, mis käed rakku ajab. Aga kus sa ikka teenid 2000 krooni päevas, jõuame koo...

Sõitsin eile ligi 25 km jalgrattaga maha. Sõidu ajal sain vihma, päikest, tuult, samal ajal nautida ka kenasid vaateid merele ja rohelistele parkidele, sõidu lõpuks sain aga täiesti tasuta täieliku jalgratta hoolduse (mõnede kulunud juppide väljavahetamisega) ühelt tee peale jäänud tuttava poolt. Elu on seiklus ikkagi ju.  Sõidu ajal üritas üks mees jalgrattateel hääletada. Peatusin. Sooja troopilist vihma kallas nagu oavarrest. See veider vanake küsis minu käest, et kas see on Darwin ja kus asub Coconut Grove. Tekitas veidi segadust esimene küsimus, kuid pärast mõnesekundilist mõttepausi suutsin mõlemale küsimusele rahuldavalt vastata. Sõites edasi aga jäi teele teine veidrik, kellest möödudes kuulsin kassi mjäud. Kes ikka mjäu teeb? Õige vastus oleks kass või kassilaadne olevus, aga ei... Kui ma hakkasin sellest jalgratturist mööda sõitma, tegi mees mjäuuuuuu, mjäääuuuuu ja vaatas mulle otsa.  Jälle ei osanud kuidagi "õigesti" reageerida. Oleks pidanud talle paar korda v...

Vahel ei saa aru ja ei tee vahet, kus lõppeb inimese puhtinimlik uudishimu ja kust algab inimese puhtinimlik omakasu või -huvi taotlus? Eile tundsin ennast korraks Perrault´i muinasjutu "Punamütsike" peategelasena, kui veidi kahtlase olemuse ja ebaloomuliku säraga silmis vanem hallipäine meesterahvas mu pluusi vahele jõllitas ja küsis üsna süütul kombel, mis teed pidi ma õhtul tavaliselt koju lähen? Hiljem selgus, et tegemist polnud sugugi võsaperverdiga, vaid meie klubi püsikliendiga, kes on minust lihtsalt mõnda aega juba veidi sisse võetud ja kes on pikemalt uurinud ka teiste käest, kuidas minuga lähemalt tuttavaks võib saada. Kas ma olen liiga paranoiline ja eelarvamusterohke inimeste suhtes? Aga äkki maailm ongi tõepoolest igasuguseid ohtusid täis, mida peabki kartma? Kas kurat, vanemate meestega on võimalik niimoodi suhelda, et nad ei armu sinusse? Eks neid tähelepanupüüdjaid on teisigi, vahel on lihtsalt tunne, et olen tulnukas teiselt planeedilt, keda normaalsed m...

Igal kohal, riigil ja rahvusel on omad kiiksud ja veidrused, nii ka Austraalias ja austraallastel. Katsun mõndasid rahvuslikke, kultuurile, keskkonnale omaseid veidrusi edaspidi lähemalt tutvustada. Veidrus number üks on saade "Inside Nature´s Giants". Olgu, see on UK päritolu saade, aga no andke olla, seda näidatakse Austraalia telekanalil primetime´l. Kella 20.30-st saab SBS-ist tund aega vaadata üldhariduslikku saadet, mille nimi räägib enda eest. Selle saate käigus lõigatakse mõni suur loom tükkideks. Eelmine kord oli selleks loomaks kaelkirjak, üle-eelmine elevant, seekord peaks saatetegijad krokodilli juppideks lõikama.  Sest vaatajat ju nii väga huvitab, millised on elevandi kõrvad seestpoolt ja kuidas näeb ikka välja kaelkirjaku pärasool? Lõikamise ja saagimise vahepeale näidatakse aga klippe, kuidas seesama elevant või kaelkirjak rõõmsalt mööda aasasid kappab. Ja siis jätkatakse kõrvade lõikamise, kapjade eemaldamise ja muude veriste töödega. Tsensuurita.  Pära...